[vc_row][vc_column width=”1/6″][/vc_column][vc_column width=”2/3″][vc_column_text]Põlvevalu on levinud mure erinevas vanuses inimestel. See võib tekkida vigastuse tõttu või pärast mõnda harjutuse tegemist. Valu võib tekkida ka tasapisi kergest ebamugavusest, mis aja möödudes muutub järjest valusamaks.
 

Põlve anatoomia

Põlveliiges on keha üks suurimaid liigeseid, mis on vigastuste osas üsna vastuvõtlik. Põlveliiges koosneb mitmetest osadest nagu:
Luud. Neli luud moodustavad põlveliigese – reieluu (femur), sääreluu (tibia), pindluu (fibula) ja põlvekeder (patella).
Kõhrkude. Luu otsad ja patella tagumine osa on kaetud kõhrega. See libe ollus aitab luudel omavahel libedalt liikuda kui sa painutad või sirutad enda jalga.
Menisk. Põlveliigeses on kaks tugevat sõõrjat moodustist ehk meniskit, mille ülesanne on pehmendada põrutusi ja stabiliseerida liigest.
Sidemed. Luud on omavahel ühendatud sidemete abil. Neli peamist sidet põlveliigeses hoiavad luud omavahel koos ja tagavad sellega põlveliigese stabiilsuse.

• Kollateraalsidemed ehk külgsidemed. Need sidemed asuvad põlve külgedel. Mediaalne (MCL) ehk sisemine külgside asub põlve sees pool ja lateraalne (LCL) ehk välimine külgside asub põlve välimisel küljel. Nende ülesanne on kontrollida külgsuunalisi liikumisi ja kaitsta põlve ebaloomulike liikumiste eest.
• Ristatisidemed. Need sidemed asuvad põlveliigese sees ja moodustavad omavahel X tähe. Eesmine ristatiside (ACL) asub ees pool ja tagumine ristatiside (PCL) asub taga pool. Nende ülesanne on kontrollida ette ja taha suunalisi liikumisi.

Kõõlused. Lihased kinnituvad luule kõõluste abil. Nelipealihase kõõlus ühendab reie eesmised lihased patellale ja sealt edasi ühendab järgmine kõõlus omavahel patella ja sääreluu.
 

Levinud põlvevalu põhjused

Valu põlves võivad põhjustada erinevad tegurid. Üks riskifaktoritest on ülekaal. Ülekoormuse tulemusena võivad tekkida samuti erinevad põlve probleemid.

Bursiit ehk limapauna põletik

Limapaun on väike kotike, mis on vedeliku täis. Limapauna ülesanne on vähendada hõõrdumist luude ja kõõluste vahel. Burstiit tekib siis kui limapauna tekib põletik ja turse, mis on tingitud liigsest koormusest, kukkumisest põlvele või põlvili olemisest.

ITB (iliotibial band – iliotibilaal trakti) sündroom

Iliotibilaal trakt on tugev kude, mis jookseb puusast mööda reie väliskülge alla põlve välisküljeni. Liigse koormuse (hõõrdumise) tõttu võib see muutuda põletikuliseks ja valu tekib põlve väliskülje piirkonda. Tegu on tüüpilise vigastusega jooksjate hulgas.

Tendiniit ehk kõõlusepõletik

Põlve kõõlusepõletiku ehk näol on tegu ülekoormusvigastusega, mida kutsutakse ka hüppaja põlveks. Kõõlus, mis muutub põletikuliseks asub patella ja sääreluu köbrukese vahel. Tekib see liigse hüppamise ja jooksmise tagajärjel. Valu on rohkem üles hüppamisel kui maandumisel, sest hüppamisel tekib kõõlusele suurem stress. Jooksmisel suureneb valu rohkem näiteks siis kui on vaja mäest alla joosta.

Osgood-Schlatteri tõbi

Osgood-Schlatteri puhul on tegemist noorte (13-17 aastaste) ülekoormusvigastusega. Liigne koormus ja keha loomuliku kasvamine tekitab olukorra, mille tulemusel tekib põletik sääreluu köbrukese piirkonda. Esmane lahendus on koormuse vähendamine.

Osteoartriit

Enimlevinud põlvevalu probleem on osteoartriit. Artriit vaevab rohkem inimesi üle 50 eluaasta. Tegu on kroonilise degeneratiivse haigusega. Kõhre pinnad luude otstelt kuluvad, mille tulemusel luu hõõrdub vastu luud ja põhjustab sellega valu ja turset.
 

Levinud põlvevigastused ja traumad

Põlv koosneb paljudest tähtsatest struktuuridest ja neid kõiki on võimalik paraku vigastada. Tüüpilised vigastused on murrud, nihestused, venitused ja rebendid. Paljudel juhtudel kaasneb vigastusega mitme struktuuri kahjustus.
Valu ja turse on tüüpilised sümptomid, mis põlve traumaga kaasnevad. Ortopeedide sõnul on suure tõenäosusega midagi katki just siis kui põlv läheb turse. Põlv võib minna k nö lukku või tekkida hoopis tunne, et liiges on ebastabiilne.

Murrud

Põlve puhul tekivad murrud kõige sagedamini patellas. Kuigi ka reieluu ja sääreluu osas võib murde tekkida. Enamasti on murdude põhjuseks tugev löök põlve pihta nagu näiteks kukkumine kõrgelt põlvele või kokkupõrge autoga.

Nihestus

Nihestuse või dislokatsiooniga on tegemist siis kui luud ei ole oma loomulikus asendis. Kas siis näiteks patella on nihkunud paigast või sääreluu ja reieluu ei joondu enam korrektselt. Sellistel juhtudel on silmaga nähtav põlve deformeerumine. Nihestused tekivad enamasti kukkumistel, auto õnnetuste käigus või spordis.

Eemise ristatisideme (ACL) vigastus

Eesmise ristatisideme vigastusi esineb kõige rohkem spordis ning tegemist on raske põlvevigastusega. Enimlevinud on see spordialades, kus toimub palju kiireid suunamuutusi, hüppeid ja maandumisi nagu näiteks jalgpall, korvpall, käsipall, saalihoki jne. Kiire suunamuutus, halvasti maandumine pärast hüpet või ebasoodne kontakt võib põhjustada ACL rebendi. Pooltel juhtudel kaasneb ACL rebendiga ka mõne teise struktuuri kahjustus (meniski rebend, kõhre kahjustus, mõne teise sideme rebend).

Tagumise ristatisideme (PCL) vigastus

Tagumise ristatisideme vigastus tekib sageli siis kui põlv on painutatud asendis ja eest tuleb löök vastu põlve. Autoavariides või spordis on see üsna levinud vigastus. PCL vigastuste korral kirurgiliselt ei sekkuta ja on tõenäoline, et side paraneb ise.

Kollateraalsideme vigastused

Külgsidemete vigastused tekivad tavaliselt siis kui mingi jõud surub põlve külgsuunas. Enamasti on tegu kontakt vigastusega. Sisemise külgsideme (MCL) vigastus tekib juhul kui löök ilmneb põlve väljast poolt või kui näiteks jalgpallis jääb pall kahe jala vahele ja tekkinud jõud on liiga suured ja põlv vajub nö läbi. MCL vigastus on jalgpallurite seas üsna sage vigastus. Välimise külgsideme (LCL) vigastused tekivad siis kui löök seest poolt lükkab põlve välja poole. LCL puhul on tegemist kõige harvemini esineva põlvevigastusega.

Meniski rebend

Meniski vigastused on spordis üsna tavalised. Rebendid võivad tekkida suunamuutustel, pööretel või kontaktist. Meniski vigastused võivad tekkida ka artriidist või ealistest iseärasustest kui menisk on nõrgenenud ja kui siis näiteks halvasti toolilt tõusta, siis võibki menisk rebeneda.

Kõõluste rebend

Tegu ei ole küll sagedase põlve vigastusega aga eesmise reielihase kõõlust on võimalik rebestada. Peamiselt esineb seda tüüpi vigastus keskealistel, kes tegelevad spordialadega, kus esineb jooksmist ja hüppamist.
 

Põlvevigastuste ravi

Kui sa saad vigastada, siis esimene asi – POLICE printsiip – see aitab sul kiiremini vigastusest taastuda.
Arsti (või füsioterapeudi) juurde oleks vaja minna kui:
– Kuulsid plõksatust vigastuse hetkel
– Valu on väga tugev
– Ei suuda jalga põlvest liigutada
– Esineb lonkamine
– Tekib turse vigastatud piirkonda
Ravi sõltub erinevatest asjaoludest nagu näiteks vigastuse tõsidusest, vanusest, üldisest tervislikust seisukorrast ja igapäevasest aktiivsusest.

Mitte kirurgiline ehk konservatiivne ravi

• Füsioteraapia. Spetsiaalsed harjutused aitavad taastada põlve funktsiooni ja tugevdada põlveliigest ümbritsevaid lihaseid, mis tagavad stabiilsuse.
• Mitte steroidsed põletikuvastased ravimid. Näiteks ibuprofeen aitab vähendada valu ja põletiku. Kõigi vigastustega kaasneb paratamatult põletik vigastatud piirkonnas.

Kirurgiline ravi

Paljud murrud ja vigastused põlvepiirkonnas nõuavad kirurgilist sekkumist, et taastada täielikult jala funktsioon. Näiteks ACL rebendi puhul teostatakse artroskoopiline operatsioon, mille käigus tehakse väikesed sisselõiked jalga.
 
 
Allikad
https://medlineplus.gov/kneeinjuriesanddisorders.html
https://orthoinfo.aaos.org/en/diseases–conditions/common-knee-injuries
https://www.webmd.com/pain-management/knee-pain/knee-pain-overview#1
https://www.emedicinehealth.com/knee_injury/article_em.htm#is_it_possible_to_prevent_knee_injuries
https://www.webmd.com/pain-management/knee-pain/knee-pain-causes#1
https://www.medicalnewstoday.com/articles/319324.php[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/6″][/vc_column][/vc_row]