Vigastused käivad sportliku tegevusega käsikäes. Pärast vigastuse saamist pole vaja paanikasse sattud – kõik saab korda. Tuleb lihtsalt olla teadlik, mida pärast vigastuse tekkimist teha.

Mida ja millises järjekorras peaks tegema inimene, kes on saanud vigastada? Seda on kõige parem meelde jätta ingliskeelse lühendi POLICE abil. POLICE printsiip on kaasaegne meetod ravimaks akuutseid lihas-sekeleti vigastusi. Traditsioonilised meetodid vigastuste raviks on seni olnud RICE ja PRICE printsiip. Sarnaselt eelnevatele on POLICE puhul tegemist akronüümiga, kus iga täht tähendab mingit konkreetset tegevust. Pärast akuutse vigastuse saamist soovitavad arstid ja füsioterapeudid just kasutada seda meetodit.

 

P ehk protect (vigastatud piirkonna kaitsmine)

Vigastatud piirkonna kaitsmine on tähtis selleks et vältida edasist kudede kahjustamist. Karkude kasutamine vähendab koormust jalavigastuste korral. Kaitsmist võib võtta ka kui piisaval hulgal puhkuse andmist vigastatud piirkonnale. Kaitseks võib kasutada ka elastiksidet, ortoosi või kipsi.

Kui jalal on pärast vigastust turse, oleks mõistlik kindlaks teha, kas on tegemist luumurruga või mitte. Hea mõte on minna EMO-sse ja veenduda, et kas luud on terved. Kui jalg pannakse EMOs kipsi, siis võiks see olla kolm-neli päeva. Tänapäeval seda kauem peal ei hoita, kuid mõistagi tuleb kuulata, mida ütleb arst. Kipsile alternatiivne lahendus on elastikside, mida võiks kasutada ka pärast kipsi eemaldamist. Kui on olemas ortoos, võib kasutada seda, et jalg oleks fikseeritud.

 

OL ehk optimaal loading (optimaalne koormus vigastatud piirkonnale)

Varasem soovitus oli anda vigastatud piirkonnale täielik puhkus. Täna on see asendatud optimaalse koormusega, sest kui me vigastatud piirkonda ei koorma, hakkavad lihased kärbuma ja väheneb liigesliikuvus, mistõttu hiljem peab tegema topelttööd, et lihas nö ellu äratada ja ta normaaljõudlus ja -liikuvus tagasi saada. Näiteks hüppeliigese puhul liigutame jalalaba üles-alla ning ühele ja teisele poole, aga teeme seda valuvabas ulatuses. Valu ei tohi teha tegevus teha. Õiges koguses ja mahus aktiivsus võib vähendada turset. Näiteks hüppeliigese puhul säärelihase kontraktsioon aitab tursevedelikult liikuda üles poole. Luumurdude korral pole samas liigutamine kuigi tark mõte. Kuigi lihaste aktiveerimine on asjakohane ikkagi.

 

I ehk ice (külmaaplikatsioon vigastatud piirkonnale)

Miks me üldse külma paneme? Sel on kaks efekti: esiteks vähendab külm valu ja teiseks ahendab veresooni. Külmaga väldime seda, et jalg läheks veel rohkem paiste. Külma peaks vigastatud piirkonnal hoidma 15 – 20 minutit kolme-nelja tunni tagant. Külma ei tohi panna vastu nahka. Vahel võiks näiteks rätik, et vältida külmakahjustust. Külma protseduure peaks tegema esimese 48 tunni jooksul, siis on temast rohkem kasu. Hiljem on protseduur mõeldud pigem valu vähendamiseks.

Külm vähendab naha ja kudede temperatuuri ja tuimestab närvirakkude aktiivsust ning halveneb kudede verevarustus. Kasu on sellest esimesel ja teisel päeval. Külm ei tohi olla vahetult vastu nahka, sest on oht saada külmakahjustus. Üle 20min pole vaja lihtsalt vaja, sest muidu külmub piirkond liigselt ära ja pärast tegeleb keha sellega, et piirkonda üles soojendada, mis võib anda efekti, kus piirkond läheb hoopis rohkem turse.

 

C ehk compression (vigastatud piirkonna kompressioon)

C – liigse turse vältimiseks tuleb elastikside siduda ümber vigastatud piirkonna nii ruttu kui võimalik. Vigastatud piirkonnale elastiksidet peale pannes peaksime seda tegema suunaga altpool ülespoole. Sellega juhime turset ülespoole ja vähendame tõenäosust, et turse lööb välja näiteks jala allosas. Siduma peaks tugevalt aga ikka nii, et veri vigastatud piirkonnas ringi käiks, sest siis pääsevad vigastatud piirkonda ka rakud, mis aitavad vigastust parandada. Kompressiooni on hea kasutada koos külmaga sama aegselt.

 

E ehk elevation (vigastatud piirkonna tõstmine kõrgemale)

Näiteks jala vigastuse puhul hoida jalga kõrgemal, siis ei kogune haigesse piirkonda nii palju turset. Muidugi peab veri liikuma ja minema ka haigesse kohta, sest vereliistakud ja valged verelibled parandavad olukorda.

 

 
ALLIKAD
www.sportsmedicinepartners.co.uk/511/recent-injury-forget-price-follow-the-police
https://www.verywell.com/the-police-principle-for-acute-sprains-and-strains-2696549
http://bjsm.bmj.com/content/46/4/220
https://www.physio-pedia.com/POLICE_Principle