Jalgpall ja vigastused
Jalgpall on üks kõige populaarsemaid spordialasid maailmas. Hinnanguliselt on maailmas rohkem kui 200 000 professionaalset jalgpallurit ja 240 miljonit harrastajat. Võimas! Samas spordiala miinus on kindlasti see, et jalgpallis esineb rohkem vigastusi kui teistel spordialadel. Näiteks esineb uuringute järgi jalgpallis rohkem vigastusi kui võrkpallis, käsipallis, korvpallis, ragbis, sulgpallis, vehklemises, rattaspordis, judos, poksimises ja ujumises. See on ka üks põhjustest, miks ma ise väga jalgpalli mängida ei taha. Küll aga on vigastusi võimalik ennetada luues ohutu keskkond mängijatele ja võtta appi vigastusi ennetavad programmid (meeskondlikud või individuaalsed).
Jalgpallurite vigastused
Peamised jalgpalluritel esinevad vigastused on põrutused, nihestused, rebendid/ venitused ja kõõlusepõletikud. Suurem osa vigastustest esinevad just alakehaga piirkondades. Kõige populaarsemad vigastused on:
- Hüppeliigese vigastused (nihestused, sidemete rebendid, luumurrud)
- Põlveliigese vigastused (nihestused, sidemete rebendid, meniski rebendid)
- Reie tagumiste lihaste vigastused (lihaste rebendid ja venitused)
- Kubeme piirkonnas olevate lihaste vigastused (puusapainutajate ja lähendajate rebendid, venitused ja põletikud). NB! Sellist asja nagu kubemelihas pole olemas.
- Viienda metatarsaalluu murrud
65% jalgpallis esinevatest vigastusetest on nö pisivigastused, 25% keskmise tõsidusega ja 10% vigastustest on rasked. Korduvvigastuste osakaal kogu vigastuste arvust on umbes 12%, mille võib panna puuduliku taastusravi kapsaaeda.
Uuringute käigus on leitud, et jalgpalli mängijatel esineb keskmiselt 2 vigastust hooaja jooksul. Otsesest traumast tingitud vigastused esinevad peamiselt hooaja sees (mängud) ja ülekoormusvigastused kimbutavad mängijaid peamiselt hooaja ettevalmistuse käigus. Kui mängukalender on hooaja sees tihe, siis esineb ülekoormusvigastusi ka nendel perioodidel rohkem. Väga vigastuste rohked on ka igasugused turniirid, kus mänge on palju ja keha ei saa kahe mängu vahel piisavalt taastuda. Eks näis, mis tänavune MM endaga kaasa toob.
Põhjused, miks jalgpallis esinevad vigastused
Jalgpall, kui mäng, sisaldab endas elemente nagu kiirus, osavus ja jõud. Kiired liikumised ja suunamuutused on vajalikud, et vältida kontakti teiste mängijatega, kes samuti väga suurel kiirusel liiguvad.
Peamised vigastuste tekke mehhanismid on tackling, jooksmine, peale löögid, pöörded ja suunamuutused, hüpped ja maandumised. Võib öelda, et 50% vigastustest juhtub kontaktist teise mängijaga. Mitte kontaktsed vigastused tekivad jooksmise, löökide, pöörete ja maandumiste ajal.
Mängude ajal tekib enim vigastusi mõlema poolaja viimase 15 minuti jooksul. Kuigi teisel poolajal on oht ennast vigastada tunduvalt suurem. Väsimus ja vähenenud kontroll keha üle teevad lihtsalt oma töö.
Vigastuste hulk sõltub kindlasti ka tasemest, soost ja vanusest. Näiteks on vanemad mängijad vigastuste suhtes vastuvõtlikumad ning naiste puhul esineb rohkem põlveliigese vigastusi, mis on tingitud nende füsioloogilistest eripärast.
Huvitav on veel näiteks fakt, et kaitse positsioonil mängijatel on suurem oht saada vigastada kui teistel positsioonidel olevatel mängijatel.
Välistest teguritest mõjutab vigastuste hulka kõige rohkem hõõrdumine pinnasega. Nii liigne libedus kui ka liigne haakuvus on halb. Libedaga esineb rohkem vigastusi, millest osa on seotud sellega, et liigeste liikuvusulatus on vähenenud ja libastudes tekivad lihaste rebendid. Kui pinnas on liigselt haakuv siis võivad pööretel ja suunamuutustel minna jõud liiga suureks ja keha ei talu seda, mistõttu võivad tekkida näiteks tõsised põlveliigese vigastused.
ALLIKAD
http://bjsm.bmj.com/content/39/8/473
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5411057
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19553225
https://www.physioroom.com/sports/football/top_5_football_injuries_1.php
http://www.nsmi.org.uk/articles/football-injuries.html
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3063461