Trenni tegemisega kaasneb alati risk, et võime vigastada saada. Tahame seda või mitte aga nii see kord juba on – tegijal juhtub. Riskide puhul on hea asi see, et neid saab vähendada või ennetada. Autole paneme ka talvel suurema mustriga rehvid alla, et väheneks risk juhitavust kaotada. Nõnda samuti on võimalik ka spordis vigastusi ennetada.

Inimesed, kellel pole kunagi ühtegi vigastust olnud, ei hooli väga ennetamisest, sest arvatakse, et nendega üks või teine asi ei juhtu. Siinkohal oleks hea öelda, et parem karta kui kahetseda. Sportlastele, kellele jaoks iga päev on kulla hinnaga, on vigastuste vältimine väga aktuaalne teema ja riskide minimaliseerimiseks võetakse kasutusele kõikvõimalikud võimalused. Samas suurem osa vigastusi oleks võimalik ära hoida jälgides kindlaid printsiipe.

 

Taastumine
Efektiivne taastumine on üks parimaid võimalusi vigastuste vältimiseks. Ülekoormusvigastuste tekkimise põhjus on just nimelt liiga sage ja suurte koormustega treenimine ning vähene taastumine. Tähtis on kuulata enda keha ja anda endale aeg-ajalt mõni puhkepäev ja magada öösel piisavalt. Siis püsib ka kesk-närvisüsteem värske ja kaob oht mõne rumala liigutuse tõttu ennast ootamatult vigastada.

 

ÜKE
Üldkehaline ettevalmistus on vigastuste ennetamisel vägagi oluline. ÜKE käigus arenevad lihased tugevamaks ja peavad seetõttu koormustele paremini vastu. Kui lihased on nõrgad ja koormused liiga suured siis pole imestada, kui mingi hetk keha koormustele enam vastu ei pea ja tekib vigastus. Sportlikust erialast lähtuv ÜKE tuleb kindlasti kasuks, mille käigus tehakse õigeid harjutusi õigetele piirkondadele.

 

Trenniks ettevalmistus
Puudulik ettevalmistus treeninguks on üheks peamiseks vigastuste tekke põhjuseks. Soojenduse eesmärk on organismi ettevalmistus trenniks, mille käigus südamelöögisagedus tõuseb, hingamisrütm kiireneb ja kõik vajalikud lihased, mida trennis on vaja kasutada, saavad aktiveeritud. Ehk tegelikult on igaks trenniks oma ettevalmistus. Kui jõusaali jõutrenni tegema minna, siis ma ei näe väga seost, miks peaks ettevalmistuseks kasutama jooksu või ratast. Pigem oleks ikka vaja korralikult võimelda ja enda keharaskusega kõik vajalikud lihased tööle panna, mida jõutreeningu käigus kasutama hakkad.

 

Vigastusi ennetav monitooring
Paljud vigastused tekivad siis kui lihasete jõudlus ja/või elastsus pole tasakaalus. Ehk et mingid lihased on pisut nõrga võitu ja/või mingid lihased ei lase liigestel piisava suure amplituudiga liikuda. Sellised probleemid takistavad organismi efektiivset ja ökonoomset tööd, mis jällegi tähendab head keskkonda vigastuste tekkeks. Vigastusi ennetava monitooringu käigus tuleb konkreetselt välja, milliseid lihaseid on vaja tugevdada ja milliseid elastsemaks muuta. Nõnda saaks kogu keha, kui terviku, korrektselt funktsioneerima ja balanssi.

 

 

ALLIKAD
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29209504
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29019743
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28806100
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29116830
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28886473
http://bjsm.bmj.com/content/early/2013/10/07/bjsports-2013-092538.short?rss=1
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27752982

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *