[vc_row][vc_column width=”1/6″][/vc_column][vc_column width=”2/3″][vc_column_text]Tänases ühiskonnas on kujunenud järjekordne trend, kus ülekoormus ja ületreenimine on täiesti tavaline nähtus. Ühelt poolt on jube tore, et inimesed liiguvad rohkem. Teiselt poolt kui seda tehakse puhkamise või une arvelt, siis midagi head sealt oodata pole. Kogu see protsess pole lihtsalt jätkusuutlik. Tervis kannatab meeletult.

Füüsilise aktiivsuse ja treeninguga kaasneb organismi treenituse kasv koos saavutusvõime suurenemisega. Ehk siin ütleks loogika – mida rohkem teha, seda paremaks saan. No ei ole paraku päris nii. Treenituse kasvu mõjutavad nii optimaalne koormus kui ka piisav taastumine. Juhul kui taastumine on mõnda aega puudulik, siis tekib organismis kurnatus, mille tulemusel treeningvorm enam ei tõuse. Ja siis imestatakse, miks sportlikud tulemused ja sooritus allamäge lähevad.

Pean tunnistama, et olen isegi ülekoormust kogenud ja see ei ole kohe kindlasti meeldiv kogemus. Tähtis on õigel hetkel aeg maha võtta. Edasi tuleb selgeks teha, mis tegurid selle situatsiooni on tekitanud ja siis need likvideerida. Põikpäiselt tegutsedes võid endale suure karuteene teha. Seda sa ju ometi ei taha.

Ületreeningu ja ülekoormuse tüüpilised tunnused – mis siis kehaga ikkagi juhtub?
Treeningul:
Kõik algab enamasti sellest, et tekib töövõime langus ja seisak sportlikus arengus. Ei jõua lihtsalt enam samamoodi teha. Tunned kohe kuidas jõudu pole liigutustel ja tänu sellele hakkavad tekkima vead tehnikas ja koordinatsioonis. See omakorda tõstab tunduvalt vigastuste tekke riski. Kui kasutad treeningutel pulsikella, siis on näha, et pulsisagedus on kuni 10 lööki/min kõrgem kui tavaliselt.

Igapäevane elu:
Sa oled kergesti ärrituv ja kontsentratsiooni võime langeb. Nagu sa juba arvata võid, siis see hakkab mõjutama sinu tööd või õppimist. Lisaks kaob motivatsioon trenni teha. Võib juhtuda, et söögiisu pole enam sama, tekivad unehäired, seedehäired ja kehakaal langeb. Ühelt poolt tore ju kaalus alla saada aga kui see ikkagi koos unehäirete ja muuga kaasneb, siis pole asi normaalne. Trenni tehes peaks just söögiisu kasvama, sest keha vajab rohkem energiat. Lõpuks tekib pidev väsimus ja depressioon.

Organism:
Keha on väsinud ja vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud. Ei maksa siis imestada kui haigeks jääd. Immuunsüsteem on tugevalt häiritud ja ei jõua haigustekitajatega enam võidelda. Mõneti on see märk sellest, et keha vajab puhkust. Puhkeoleku pulss on tunduvalt kõrgem ning pärast koormust taastub pulss aeglasemalt. Treening tegevus on pigem anaeroobses faasis, tänu millele kuhjub organismis laktaati rohkem ja lihased on pärast treeningut valusamad ja ei taastu korralikult ära.

Ülekoormust võivad põhjustada:

  • Treenimine liiga suurte koormustega
  • Liiga sage treenimine
  • Treenimine haiguste foonil
  • Treeningkoormuste liiga kiire suurendamine
  • Vähene puhkus treeningute vahel
  • Vähene puhkepäevade arv
  • Treenimine liigse intensiivsusega ja mahuga
  • Pärast haigust või vigastust liiga suurte koormustega taasalustamine
  • Mittesobilik treeningkava
  • Liiga sage võistlemine
  • Suur töö- ja/või õppekoormus
  • Toitumishäired
  • Psüühilised probleemid
  • Kliimavahetus

Ülekoormuse ravi:

  • Piisav puhkus
  • Treeningute asendamine aktiivse puhkusega värskes õhus
  • Taastumisprotseduuride kasutamine – massaaž, saun, veeprotseduurid jm
  • Kvaliteetne, mineraalainete ja vitamiinide rohke toit
  • Treeningukoormuste vähendamine
  • Ületreeningu tunnuste kadumisel tuleb taas aeglaselt koormust suurendada, mitte jätkata sealt, kus kohas pooleli jäädi
  • Kui keha suudab taas ilma probleemideta taluda intensiivseid koormusi, võib alustada ka võistlustel osalemisega

 

Püsige terved!!! Ja ärge pange üle, palun!

 

ALLIKAD
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5019445/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3435910/
http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=338&SESSION_OIS=kzmcwldujo[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/6″][/vc_column][/vc_row]