Praegu on see aeg aastas, kus hakatakse seadma eesmärke uueks hooajaks, ning ikka ja jälle kerkib üles põhiküsimus – kuidas saada paremaks ja kiiremaks?

Ükskõik, kas sa oled professionaalne sportlane, harrastaja või teed trenni vaba aja veetmiseks, siis ikkagi soovid sa treeningutest võimalikult palju kasu saada. Kahjuks kogeb enamik inimesi mingil hetkel oma treeningutes, et nende areng on peatunud ja vormikõver ei tõuse.

Üks kõige lihtsamaid võimalusi sellise olukorra vältimiseks on kasutada just pulsikella. Pulsikell on sinu nö kõige odavam treener, andes objektiivset ja väärtusliku tagasisidet sinu treeningute kohta. Ühekordne väljaminek = aastate pikkune abi. Lihtne.

Ilma pulsikellata treenimine on nagu koogi küpsetamine teadmata, mis temperatuuril seda tegema peaks. Kook saab lõpuks küll valmis aga tulemus on nii ja naa, ning kogu tegevus võtab jube kaua aega. Hullem variant on see, kui kook hoopiski põhja kõrbeb. Samamoodi võid sinagi endale liiga teha ja ülekoormuse saada.

Ehk kui tahad teadlikult treenida, siis pulsikell on oluliseks abimeheks eesmärkide saavutamisel. Pulsikell annab sulle olulist informatsiooni südame tegevuse kohta treeningul. Ehk täpsemalt öeldes saad teavet treeningu intensiivsuse ja kasulikkuse kohta. Kui sul on GPSiga pulsikell, siis see võimaldab salvestada läbitud teekonda, vaadata keskmist kiirust, hetkekiirust, distantsi jne.

Samas peab tõdema, et pulsikella omamisest on vähe kasu. Oluline on teada oma pulsitsoone (puhkeolek, aeroobne, anaeroobne ja maksimaalne pulss). Tavalisel harrastussportlasel puudub oma organismi töövõimest ülevaade, mida oleks aga vaja teada. Selle info saad sa spordiarstilt pärast koormustesti tegemis. Siis oskad sa arvestada, millise pulsiga oleks mõistlik ja tervislik treenida.

Hommikupulss
Hommikust pulssi on vastupidavusalade sportlased juba mõõtnud pikka aega, et saada ülevaade enda taastumisest. Paljudel võitlussportlastel on hommikupulss 40-50 löögi vahel. Soovitatav on mõõta pulss hommikul esimese asjana enne kohvi ja teiste ergutite tarbimist. Parim asend selleks on istudes või lamades, kuid tuleb meeles pidada, et hommikupulssi tuleks alati mõõta samas asendis, kuna see võib erinevate asendite vahel varieeruda isegi 10 löögi võrra minutis. Minu soovitus oleks seda teha lamades pärast kerget hommiku virgutust.

Hommikupulsi ulatuslikud ja järsud muutused võrreldes tavalise hommikupulsiga võivad anda märku ülekoormusest. On täiesti normaalne, et hommikupulss on päeviti erinev. Samas suured erinevused mistahes suunas annab märku võimalikust ülekoormusest. Ehk kui märkad järsku ja püsivat hommikuse pulsi tõusu või langust 5-10 või enama löögi võrra minutis, ning samal ajal on sul pooleli intensiivne treeningperiood, siis on see kindel märk sellest, et vajad rohkem puhkust.

Kuigi pulsikellade valik on tänapäeval lõputu, siis tee enne ostu sooritamist endale selgeks, mida sa spordikellalt ootad ja milliseid funktsioone sul vaja on. Enamasti piisab põhilistest funktsioonidest ja ei ole mõtet kulutada palju raha lisafunktsioonide peale, mida sa ei vaja.

 

 

ALLIKAD
Achten. J, Jeukendrup AE. 2003. Heart rate monitoring: applications and limitations.
Sports Med. 33(7):517-38.
Gisselman A.S., Baxter G.D., Wright A., Hegedus E., Tumilty S. 2016. Musculoskeletal overuse injuries and heart rate variability: Is there a link? Med Hypotheses. Feb. 87:1-7
Karim Chamari, Johnny Padulo. 2015. ‘Aerobic’ and ‘Anaerobic’ terms used in exercise physiology: a critical terminology reflection. Sports Med Open. 2015 Dec; 1: 9.
Harsh Patel, Hassan Alkhawam, Raef Madanieh, Niel Shah, Constantine E Kosmas, and Timothy J Vittorio. 2017. Aerobic vs anaerobic exercise training effects on the cardiovascular system. World J Cardiol. 2017 Feb 26; 9(2): 134–138.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *