[vc_row][vc_column width=”1/6″][/vc_column][vc_column width=”2/3″][vc_column_text]Pärast seda, kui sa oled aru saanud, milleks pulsikell vajalik on, tekib tõenäoliselt päevakorda uus probleem – kuidas valida pulsikella? Või tänases ühiskonnas oleks hoopiski aktuaalsem küsimus, et milline spordikell või aktiivsusmonitor mulle ikka kõige parem on?

Erinevate spordikellade ja aktiivsusmonitoride hulk poodides on meeletu ja selle ainuõige leidmine võib osutuda tõepoolest raskeks ja ebameeldivaks tegevuseks. Selleks, et endale “see õige” leida, tuleb endale selgeks teha, millist võimekust sa enda uuelt vidinalt ootad. Lisaks tasuks läbi mõelda mõningad nüansid, mis valiku tegemist lihtsustavad. Üldiselt kehtib reegel, et mida rohkem funktsioone seda krõbedam hind.

SPORDIALAST LÄHTUVALT
Esimene asi, millele peaksid mõtlema on see, et milliste spordialadega või aktiivsustega sa tegeled ja lähtu sellest. Üldiselt on kellad ilusasti spordialade kaupa kategoriseeritud. Kui sa oled lihtsalt aktiivne harrastaja siis vaata aktiivsuse kategooriasse. Või kui sulle meeldib rattaga sõita, siis vali spordikell jalgratta kategooriast. Ning kui sulle meeldib hoopiski erinevate spordialadega tegeleda, siis oleks mõistlik multispordi kategooriasse piiluda.

VAJADUSTEST LÄHTUVALT
Spordikell või aktiivsusmonitor osta vastavalt oma vajadustele. Kui sa alles alustad treeningutega või oled pühapäeva harrastussportlane, siis tõenäoliselt tippmudelit sul vaja pole, vaid piisab vähesemate funktsioonidega kellast. Need on lisaks ka soodsamad ja rahakott on kindlasti õnnelikum.

GPS’i olemasolu
GPS’iga kellad annavad treeningu lõpus täpse kilometraaži, keskmise kiiruse ja tempo. Lisaks joonistub kaardile läbitud marsruut. Mina valisin GPS’iga kella, kuna mulle meeldib joosta ja rattaga sõita väga mitmesuguseid radu pidi ning ujuda suvalistes kohtades. Pärast on vinge vaadata, milline trajektoor tekkis ning milline oli kogu raja profiil. Ning loomulikult saan vaadata kiirust, ilma et ma seda ise arvutama peaksin, mis teeb jälle elu lihtsamaks.
Kui sind see info ei huvita, siis võid vabalt valida odavama, ilma GPS’ita, kella. Osad ilma GPS’ita kellad isegi oskavad kogutud sammude põhjal välja arvutada läbitud vahemaa ja keskmise tempo aga tuleb arvestada, et see info ei pruugi olla päris korrektne. Aga kui sind see info ei huvitanud, siis see eksimis ruum on igati OK.

Pulsivöö olemasolu
Kaasaegsed spordikellad ja aktiivsusmonitorid suudavad randmelt ise optiliselt pulssi mõõta ja pulsivööd pole otseselt vaja, kui sa oled pühapäevasportlane. Aktiivsematel harrastajatel ja sportlastele oleks aga soovituslik kasutada ka pulsivööd, sest see on lihtsalt veelgi täpsem, kuna mõõdab pulssi otse südame piirkonnast. Trennihuntide seas on see oluline, kuna tänu sellele saab treenida efektiivsetes pulsitsoonides ja arvutada veelgi täpsema kalorikulu. Aga taaskord, kui kõrge intensiivsusega intervalltreeningud sinu treeningkavasse ei kuulu, siis saab ka randmelt mõõtev optiline pulsiandur kenasti hakkama. Lisaks saad sa alati endale pulsivöö juurde osta, kui seda sinu komplektis polnud.

Nutifunktsioonide olemasolu
Uutel vingetel kelladel on olemas kõnede ja sõnumite teavitused. Need muidugi võivad treeningut segama hakata, sest fookus läheb treeningult teavituste analüüsimisele. Samas neile, kellel nendest funktsioonidest väheseks jääb, siis on olemas selliseid spordikellasid, mis teavitab sind kõikidest messenger’i sõnumitest ja Instagrami like’idest.
Kuigi tuleb tõdeda, et sportides kasutame päev lõpuks ainult parameetreid nagu pulss, aeg ja kiirus. Kõik muud lisafunktsioonid võivad alguses tunduda jube vajalikud aga kokkuvõttes jäävad need kasutamata.

VEEKINDLUS
Spordikella veekindlus on äärmiselt oluline, sest ikka tuleb ette olukordi, kus on vaja vihmaga jooksma minna, basseinis ujuda või kiirustades dušši alla minna, nii et kell jääb käele. Ehk mõtle nüüd üks kord veel läbi, kus kohas sa enda kella kasutada võiksid. Kui sa iga päev ujulas ei käi, siis piisab ainult pritsmekindlusest. Pritsmekindlat seadet võib kasutada näiteks käsi või nõusid pestes ning loomulikult dušši all käies ja vihmaga joostes. Pritsmekindla kella tunnus on 3 ATM. Väiksema veekindlusega kella ma tegelikult ei soovitaks kellelegi.
Kui tahad aga spordikellaga ujuma minna, siis tuleks sul endale valida juba veekindel kell, millel vastupidavuseks vähemalt ATM 5. Pritsmekindla kellaga ujuma minnes võib lihtsalt juhtuda see, et kell annab otsad.
ATM 10 vastupidavusega kellad on kõigile neile, kes tahaksid lisaks eelnevale ka snorgeldada või surfamas käia.

DISAIN
Kuna tänapäevaste spordikellade ja aktiivsusmonitoride kasutamine eeldab, et vidin on su randmel pidevalt, siis disain on väga oluline. Vali endale kell, mida sa saaksid kanda igapäevaselt igas olukorras. Kui ta ikka on kole ja sa teda kanda ei taha, siis ega temast suurt kasu pole.
Teine, veelgi olulisem nüans on mugavus. Ta peab olema mugav. Keegi ei taha kanda ebamugavat jubinat enda randmel. Eriti veel päevast päev ja nädalast nädalasse. Selleks, et saaks tehtud õige valik, tuleks kella proovida. Eriti kehtib see naiste puhul, kellele võib aktiivsusmonitor randmel liiga suureks osutuda ja näeb seal lihtsalt kohutav välja. Parim aktiivsusmonitor naistele on ikkagi väiksem seade.
Lisaks soovitan valida sul endale spordikell, millel saab rihma ka ikka vahetada. Nii saad vastavalt vajadusele kella stiili muuta ja enda riietusega paremini sobitada.

ÜHENDATAVUS
Enne ostu oleks tark tegu veel uurida, kas tulevane spordikell ühendub sinu nutitelefoniga. See annab lihtsalt mõningaid huvitavaid valikuid juurde nagu sotsiaalmeedia teavituste ilmumine kella ekraanile või muusika haldamine. Mõistagi on võimalik neid teavitusi ka välja lülitada, et need segama ei hakkaks. Ja minu kindel soovitus oleks, et mida vähem segavaid faktoreid trenni ajal, seda parem on. Nii saad sa lihtsalt paremini treeningule keskenduda. Kuigi ma mõistan ka suurepäraselt neid, kelle jaoks võib mõne teavituse avastamine 30 minutit hiljem suur katastroof olla.

AKU KESTVUS
Kõik me teame, et nutiseadmete akud saavad ruttu tühjaks. Nii juhtub ka uue generatsiooni spordikelladega. Ma soovitan sul valida kohe pulsikell, mida sa igapäev laadima ei peaks. Vastasel juhul võib aktiivsusmonitor lihtsalt kapile ununeda. Minu kriteerium kella valikul oli selline, et see peab kestma vähemalt nädala.

KOKKUVÕTTES
Kuna spordikellade ja aktiivsusmonitoride valik on tänapäeval lõputu, siis tee enne ostu sooritamist endale selgeks, milliseid funktsioone sul tõesti vaja on ja milliseid nendest sa arvatavasti mitte kunagi kasutama ei hakka. Tihtipeale piisab põhilistest funktsioonidest ja ei ole mõtet kulutada raha lisafunktsioonide peale, mida sa tegelikult ei vaja. Ja kindlasti veendu, et kell oleks ka mugav, et sa saaksid seda igapäevaselt kanda. Sahtlis või riiulil vedelevast aktiivsusmonitorist pole kellelegi kasu.

 

 

ALLIKAD
Francesco Sartor, Jos Gelissen, Ralph van Dinther, David Roovers, Gabriele B. Papini, Giuseppe Coppola. 2018. Wrist-worn optical and chest strap heart rate comparison in a heterogeneous sample of healthy individuals and in coronary artery disease patients. BMC Sports Sci Med Rehabil. 2018; 10: 10.

Sarah E Stahl, Hyun-Sung An, Danae M Dinkel, John M Noble, Jung-Min Lee. 2016. How accurate are the wrist-based heart rate monitors during walking and running activities? Are they accurate enough?BMJ Open Sport Exerc Med. 2016; 2(1).[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/6″][/vc_column][/vc_row]