Achilleuse kõõlus ehk kannakõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus. Samas on ta ka kõige sagedamini rebestatav kõõlus ja see trend on kasvamas. Ühe taani grupi poolt tehtud statistika kohaselt oli aastal 1981 kannakõõluse rebendi esinemissagedus 4.7/100000. Aastal 2002 oli see juba 32.6/100000. Selle põhjuseid võib otsida kahest kohast. Esiteks sportlik eluviis muutub järjest popimaks, mis tähendab et järjest rohkem inimesi tegeleb spordiga ja see omakorda tähendab rohkem vigastusi. Teine põhjus peitub selles, et kannakõõluse vigastusi ei ravita lõpuni välja ja korduvvigastuse risk on seetõttu suur.

Kannakõõlus asub hüppeliigese tagaosas, kus ta ühendab omavahel säärelihased ja kannaluu. Enamlevinuim probleem on kannakõõluse põletik,  mis on laialt levinud eelkõige jooksu- ja hüppealadel, nii sportlaste, kui ka harrastajate seas. Kannakõõluse põletik võib tekkida kogu kõõluse ulatuses, kuid enim tekib see 4-5 cm ülevalpool kandluud, kus kõõluse verevarustus on kõige halvem. Haiguse pikaajaline kestvus ja hilinenud ravi võib viia kannakõõluse rebendini. Kannakõõluse vigastused esinevad kõige sagedamini jooksjatel. Sage on see ka pallimängudes ja tantsijatel. Kõige suurem riskigrupp on mehed vanuses üle 30 eluaasta.

Kannakõõluse vigastused

Kannakõõluse vigastuse põhjused:

  • Ülekoormus
  • Koormuste liiga järsk kasv harrastajatel või algajatel
  • Pöiavõlvi lamenemine
  • Lühenenud ja pinges säärelihased
  • Halb pinnas (liiv, asfalt)
  • Mittesobivad spordijalanõud
  • Naistel kontsadega käimine
  • Puudulik eelsoojendus
  • Liigne kehakaal
  • Mõned ravimid (glükokortikuidid ja antibiootikumid, mis sisaldavad fluorokinolooni)

Kannakõõluse vigastuse sümptomid:

  • Valu sääre tagaosas kannakõõluse piirkonnas
  • Kangustunne kõndimise, jooksmise ja/või hüppamise ajal
  • Päkale tõustes on tunda valu
  • Valulikkus katsudes
  • Paistetus ja punetust
  • Rebendi puhul on kuulda “klõpsatust” ja jala normaalse funktsiooni langust

Kannakõõluse vigastuse ravi:

  • Puhkus – koormus haigele jalale peaks olema minimaalne. Ka kõndimine on koormus.
  • Külm – juhul kui jalg valutab, võib valu vaigistamiseks asetada valutavale piirkonnale külmakoti 20min ja korrata seda iga 3-4h järel. Protseduuri võib korrata 2-3 päeva.
  • Põletiku alandavad preparaadid – nt ibumetin või ibuprofeeni 7-10 päeva.
  • Terapeutilised harjutused lihaste ja kõõluste konditsiooni parandamiseks – kannakõõluse raviks vajalikud harjutused saab füsioterapeudilt.

Paranemine võib võtta mitu kuud. Ära alusta tavapäraste toimingutega enne kui jalg on terve. Erinevust haige ja terve jala vahel ei tohi olla – lihaste tugevus ja hüppeliigese liikuvus peab olema sama mis tervel jalal. Samuti ei tohi kannakõõluse piirkonnas olla valu kõndides, joostes ja hüpates. Liiga vara alustades on suur oht, et asi kordub.

Allikad:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4596191/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4264655/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4187594/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4041869/
http://www.webmd.com/fitness-exercise/guide/achilles-tendon-injury
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4436906/
http://www.sportsinjuryclinic.net/sport-injuries/ankle-pain/achilles-pain/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5344857/