[vc_row][vc_column width=”1/6″][/vc_column][vc_column width=”2/3″][vc_column_text]Tänane trend näitab seda, et paljud inimesed ei saa aru, mis asi on energiatasakaal. Kui sellest terviklikku arusaama ei teki, siis on jube keeruline kaalust alla saada või vajadusel kaalus juurde võtta. Lisaks hakkab see mõjutama sportliku sooritust. Kõik kipub ikkagi taanduma selle taha, et kui palju tuleb energiat sisse ja kui palju läheb välja.
Mõnes mõttes on kogu energiatasakaal nagu kaal. Ühel pool on tarbimine ja teisel pool kulutamine. Ehk ühel poolel on söömine ja teisel pool liigutamine. Kui tahaksime, et kõik püsiks nii nagu hetkel on (kaal), siis peab valitsema tasakaal (balanss) – ehk tarbimine peab võrduma kulutamisega.
Kui tahame kaalu kaotada, siis järelikult peab olema tarbimine väiksem kui kulutamine. Lihtne järeldus on see, et tuleb vähem süüa ja/või rohkem liigutada. Kui aktiivsus on minimaalne, siis tuleb aktiivsem olla. Samas kui aktiivsusega on kõik korras ja kaal ei lange, siis tuleb toitumine üle vaadata ja vajadusel toitumisnõustajalt nõu küsida. Kui aga mõlemaga on halvasti siis tuleb nii toitumise kui ka aktiivsusega tegeleda.
Kui on soov kaalus juurde võtta, siis tuleb vastupidiselt eelnevale käituda. Ehk tarbimine peab olema suurem kui kulutamine. Jällegi lihtne järeldus – rohkem tuleb süüa ja vähem liigutada. Üldjuhul on aktiivsusega sellistel juhtudel kõik korras ja tuleb lihtsalt rohkem süüa. Muidugi on erandeid.
Tuleb ette ka selliseid juhuseid, kus trenni tehakse piisavalt aga sportlikud tulemused ei parane ja võibolla isegi halvenevad. Üldiselt kehakaaluga sellistel juhtudel probleeme pole. Rohkem trenni teha oleks ka juba ogarus, sest suureneb risk ülekoormusvigastuste tekkeks. Seega on pisut ebaselge, kas treeningud on ebaefektiivsed või hoopis toitutakse valesti. Toitumisspetsialistist on sellistel juhtudel kindlasti palju abi.
Selleks, et energia tasakaalu paika saada, tuleb esmalt mõista, mis on põhiainevahetus. Puhke olukorras on inimese energiakulu väiksem, sest see piirdub vaid organismi sisemiste vajadustega. Seda minimaalset energiahulka, mis kulub rahulolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks, määratletakse kui põhiainevahetuseks kuluvat energiat. Põhiainevahetuseks kuluv energia sõltub soost, vanusest, kehaehitusest, sisenõristusnäärmete talitlusest ning organismi üldisest füsioloogilisest seisundist.
Lisaks me kõik liigume, millega kaasneb samuti energiakulu. Vastavalt aktiivsuse iseloomule on energiakulu erinev. Lihtne näide oleks jalutamine vs jooksmine, kus jooksmise puhul on energiakulu tunduvalt suurem. Kui aga võrrelda jalutamist diivanil lesimisega, siis jalutamisega kulutame lisa energiat aga diivanil vedelemisega kaasneb ainul põhiainevahetuseks kuluv energia. Ehk kogu päevase energiakulu saame arvutada, kui liidame põhiainevahetusele juurde aktiivsuse.
Kuna energiatasakaal on ainult üks osa tervislikus toitumises, siis tooksin veel välja ka tervisliku toitumise põhimõtted:
- Tasakaalustatus – tähendab toitainete õiget suhet igapäeva menüüs.
- Mõõdukus – tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistlikku tarbimist
- Vastavus vajadustele – tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega.
- Mitmekesisus – tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine.
ALLIKAD
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3401553/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1784117/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3302369/[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/6″][/vc_column][/vc_row]